Kuigi praeguseks on Versailles' lossi külastamise tippaeg juba ühel pool, ei ole pühapäev seal sugugi puhkepäev - saalides ringivaatamiseks tuleb pidada pidevat võitlust turismigruppide ja rohkete üksikkülastajatega. Ent kõige huvitavam episood leidis aset juba rongis, kui enne Versailles' peatusesse jõudmist neli ameeriklast kõrvalpingilt oma raadiosaatjaid testisid (1-2-3!), marsruudi lossini iPhone'i kaardilt üle vaatasid, et siis rongi peatudes üks neist esimesena välja tormata saaks, et piletid ruttu - enne kui olematud massid Versailles'd üle võtma lähevad - ära osta.
14. septembrist kuni 12. detsembrini (ja arvatavasti ka enne ja pärast seda) saab kunstihuvilised prantslased jagada kahte leeri: need, kelle arust jaapani kunstnik Takashi Murakami võib oma töid Versailles' lossis eksponeerida, ja need, kelle arust on selline tegu sobimatu püha paiga rüvetamine.
Versailles' ametlik põhjendus kaasaegsete kunstnike küllakutsumiseks on, minu arvates, täiesti loogiline: loss on läbi aegade (loe: siis kui veel kuningad seal hängisid) enda rüppe meelitanud parimaid loojaid ja tellinud töid osavaimatelt selle ajastu kunstnikelt. Nii jätkatakse Murakami ja teiste kaasaegsetega lihtsalt vana tava.
Takashi Murakami, kelle inspiratsiooni allikateks on manga ja kawaii (eesti k nunnu) kultuur, on selleks puhuks rea uusi kujusid on valmistanud, kuigi väljas on ka vanemaid teoseid. Tema kujud on paigutatud lossi saalidesse kõrvuti juba seal oleva kunstiga; uuema aja sünteetilised materjalid on kõrvuti vanema aja orgaaniliste materjalidega (kuigi Murakami kasutab ka väärismetalle); tekivad huvitavad kontrastid ja dialoogid eksponeeritava ja ümbritseva vahel. Ning lõppude-lõpuks ei ole Murakami mitte ainult kaasaegne kunstnik, vaid ka Jaapanist - kohtuvad ju Ida ja Lääs.
Ja muidugi lubab uute tööde eksponeerimine juba tuttavat lossi taasavastada ja teises valguses näha. Murakami, kelle arvates on Versailles' loss jaapanlaste jaoks üks Lääne ajaloo suurimaid sümboleid, ütleb oma näituse rolli kohta lossi kontekstis: "Mina olen Chesteri kass, kes Alice'it Imedemaal vastu võtab ning temaga lobiseb samal ajal kui tema lossis jalutab. Rõõmsa naeratusega kutsun ma teid kõiki avastama Versailles' imedemaad."
Tõepoolest Murakami tööd, mida reeglina leidub igas saalis ainult üks, sulanduvad lossi seinte kirjususse ent siis jälle ilmuvad sealt äkitselt välja, tükati. Minu meelest oli see väga-väga huvitav näitus, mis demonstreeris, et plastmass ja marmor ei ole sugugi paratamatus vastuolus.
Järgnevalt tööd nende esinemise järjekorras, kui näitus õiges suunas läbi käia: (1) Tongari-Kun; (2) Oval Buddha Silver [Hõbedane ovaalne Buddha]; (3) Kaikai & Kiki; (4) Pom & Me [Pom & mina?]; (5) ja (6) Jellyfish Eyes [Millimallika silmad] - Saki, Tatsuya, Max & Shimon; (7) Kinoko Isu; (8) Yume Lion (The Dream Lion) [Unelõvi]; (9) Miss ko2 [Preili ko2]; (10) ja (11) Flower Matango [Lille matango]; (12) Superflat Flowers [Ülilamedad lilled]; (13) The Simple Things [Lihtsad asjad]; (14) ja (15) J eest ja tagant; (16) The Emperor's New Clothes [Keisri uued rõivad]; (17) Open Your Hands Wide [Aja oma käed laiali]; (18) Kawaii - Vacances (Summer Vacation in the Kingdom of the Golden) [Kawaii - puhkus (Suvepuhkus kuldses kuningriigis)]; (19) Peakirjata ehk vaip; (20) ja (21) Six ♥ Princess [Kuue ♥ printsess] ehk kaadrid multifilmist, kus lauldi ja tantsiti. Ning viimaks (22) Oval Buddha [Ovaalne Buddha], mille lähemalt pildistamiseks mul akut ei jätkunud, aga võin öelda nii palju, et teiselt poolt oli ta teist nägu.
Versailles' ametlik põhjendus kaasaegsete kunstnike küllakutsumiseks on, minu arvates, täiesti loogiline: loss on läbi aegade (loe: siis kui veel kuningad seal hängisid) enda rüppe meelitanud parimaid loojaid ja tellinud töid osavaimatelt selle ajastu kunstnikelt. Nii jätkatakse Murakami ja teiste kaasaegsetega lihtsalt vana tava.
Takashi Murakami, kelle inspiratsiooni allikateks on manga ja kawaii (eesti k nunnu) kultuur, on selleks puhuks rea uusi kujusid on valmistanud, kuigi väljas on ka vanemaid teoseid. Tema kujud on paigutatud lossi saalidesse kõrvuti juba seal oleva kunstiga; uuema aja sünteetilised materjalid on kõrvuti vanema aja orgaaniliste materjalidega (kuigi Murakami kasutab ka väärismetalle); tekivad huvitavad kontrastid ja dialoogid eksponeeritava ja ümbritseva vahel. Ning lõppude-lõpuks ei ole Murakami mitte ainult kaasaegne kunstnik, vaid ka Jaapanist - kohtuvad ju Ida ja Lääs.
Ja muidugi lubab uute tööde eksponeerimine juba tuttavat lossi taasavastada ja teises valguses näha. Murakami, kelle arvates on Versailles' loss jaapanlaste jaoks üks Lääne ajaloo suurimaid sümboleid, ütleb oma näituse rolli kohta lossi kontekstis: "Mina olen Chesteri kass, kes Alice'it Imedemaal vastu võtab ning temaga lobiseb samal ajal kui tema lossis jalutab. Rõõmsa naeratusega kutsun ma teid kõiki avastama Versailles' imedemaad."
Tõepoolest Murakami tööd, mida reeglina leidub igas saalis ainult üks, sulanduvad lossi seinte kirjususse ent siis jälle ilmuvad sealt äkitselt välja, tükati. Minu meelest oli see väga-väga huvitav näitus, mis demonstreeris, et plastmass ja marmor ei ole sugugi paratamatus vastuolus.
Järgnevalt tööd nende esinemise järjekorras, kui näitus õiges suunas läbi käia: (1) Tongari-Kun; (2) Oval Buddha Silver [Hõbedane ovaalne Buddha]; (3) Kaikai & Kiki; (4) Pom & Me [Pom & mina?]; (5) ja (6) Jellyfish Eyes [Millimallika silmad] - Saki, Tatsuya, Max & Shimon; (7) Kinoko Isu; (8) Yume Lion (The Dream Lion) [Unelõvi]; (9) Miss ko2 [Preili ko2]; (10) ja (11) Flower Matango [Lille matango]; (12) Superflat Flowers [Ülilamedad lilled]; (13) The Simple Things [Lihtsad asjad]; (14) ja (15) J eest ja tagant; (16) The Emperor's New Clothes [Keisri uued rõivad]; (17) Open Your Hands Wide [Aja oma käed laiali]; (18) Kawaii - Vacances (Summer Vacation in the Kingdom of the Golden) [Kawaii - puhkus (Suvepuhkus kuldses kuningriigis)]; (19) Peakirjata ehk vaip; (20) ja (21) Six ♥ Princess [Kuue ♥ printsess] ehk kaadrid multifilmist, kus lauldi ja tantsiti. Ning viimaks (22) Oval Buddha [Ovaalne Buddha], mille lähemalt pildistamiseks mul akut ei jätkunud, aga võin öelda nii palju, et teiselt poolt oli ta teist nägu.
1 comment:
Issand kui kihvt :D
Post a Comment