Paul Guillaume'i kogu Orangerie's.
- Kolmapäeval käisin Musée de l'Orangerie's, mille keldrikorrusel on peidus see, mis Paul Guillaume'i suurepärasest eelmise sajandi alguse kunstikogust järel on. Guillaume töötas Montmartre'il autotöökojas ja hakkas seal kunstiringkondadesse infiltreeruma. Seda nii edukalt, et juba 1912 avas ta oma galerii ja temast sai oma aja üks vägevamaid kollektsionääre-kunstimüüjaid (üldse oma liigi üks esimesi isendeid, tegelikult). Kahel esimesel pildil ongi maketid tema korteri tubadest, mille seintel võib näha töid, mis igale muuseumile või erakogujale rahuloleva naeratuse näole tooksid. Lisaks andis Guillaume välja ka ajakirja Les Arts a Paris [Kunstid Pariisis] ja muidugi vaimustus Aafrika kunstist ja oli väiksestviisi maaliamatöör.
- Muuhulgas ripub seintel Modigliani, Picasso, Renoir, Cezanne, Rousseau, Derain, Soutine, Utrillo... Oeh, kadedaks tegi seegi, et seal ilutses just see Modigliani, millest kunagi keskkoolis mitte just väga meitserlik repro tehtud sai.
- Sellel pildil on Chaim Soutine'i maal Le Garçon de l'étage [Liftipoiss].
- Ja sellel detail tema maalist pealkirjaga Le Lapin [Jänes]. Selliseid natüürmorte, kus oli erinevas vastikusastmes surnud loomi ja linde tegi see kunstnik muide üsna ohtralt.
- Nüüd aga Maurice Utrillo maali La Mairie au drapeau [Linnavalitsuse hoone lipuga] detail, sest mulle nii meeldis, kuidas tema tehnikal on illustratsioonilik maik juures.
- PS: Muuseumi esimesel korrusel on näha Claude Monet' maaliseeria Les Nymphéas, mida ma ei pildistanud, aga mis oli ka väga lahe. Ja keldrikorrusel on ka ajutiste näituste osa, kus kahjuks pildistada ei lubatud, aga kus minu külastuse ajal oli üleval Heinrich Kühn'i fotonäitus.
2 comments:
Siin on nii palju asju kommenteerida, et ma peaks jälle ühe tapeedi sulle saatma :D
Esiteks: väike võrdlus kogumispoliitikast, mis teeb rõõmsaks küll: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11490:ega-eesti-vaervid-ehk-pisut-liiga-tuhmid-ole-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3319 (Otso Kantokorpi Kunila (halekalt natsionalistlikust) näitusest Helsingi Kunstihoones)
Teiseks: põhikoguja Leo Castelliga intervjuu http://www.youtube.com/watch?v=4vxKIzFRGPA - enne Saatchit kõige hullem koguja. Paul Guillaume muidugi on väga hullumeelne tegelane, aga suhteliselt samal ajal olid Pariisis ju nt Steinid ja ei läinud kaua Peggy Guggenheimini, kes kõik ostsid hullult palju. Castelli jällegi tegutses umbes 40 aastat hiljem ja sai padurikkaks.
Ja see, kuidas Guillaume'i kogust sai Walter-Guillaume'i kogu on muidugi ka tähelepanuväärne! :D Üldse, naised ja kunstikogumine ning superkuulsate moodsa kunsti muuseumite ajalugu on huvitavalt naistega seotud.
Chaim Soutine oli minulgi aasta tagasi Pariisis üks suurimaid avastusi. Mine MAMi (Tokyo palee kõrval, tasuta, muide Tokyo palee oli ka 1 euro mu meelest, nii et ära koonerda midagi! :P) Kas ma isegi ei toonud Sulle Soutine'i kaarti, daam punases (nime poolest roosas küll)?
Elagu kunst!
He-he, ega ma siin kunstiteadlasega võistelda jõuagi ja minu huvi nii kaugele ei lähe. Mul selline isiklik ja emotsionaalne suhe, mis hiljem jälle ununeb.
Aga tänan info eest. Ja postkaarti ma küll kohe kindlasti ei saanud, sest sellist asja ma ju ometi mäletaks!?
Mis sinu suunamistesse puutub, siis üritan lähinädalatel tubli olla ja ikka ära käia.
Ciao!
Post a Comment